26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva

Alates 2000. aastast tähistatakse 26.aprillil üle maailma intellektuaalomandipäeva, et teadvustada intellektuaalomandi olulisust innovatsioonis ja loovuses. Selleaastase intellektuaalomandipäeva fookuses on naiste loovuse kaitse, tunnustamaks nende geniaalsust, uudishimu ja julgust, sest just naised on need, kes üha julgemalt astuvad juhipositsioonidele nii teaduses, tehnoloogias, äris kui ka kunstis.

Intellektuaalomandipäeva tähistamise raames toimub mitmeid sündmusi üle kogu maailma. Patendiamet on sel puhul korraldamas 18. aprillil Tallinnas tasuta seminari „Intellektuaalomand äris – kas ja kuidas kaitsta oma loomingut?“. Lisainfo Tallinnas toimuva seminari kohta leiab Patendiameti kodulehelt.

Lisaks Tallinnas toimuvale seminarile on kõik huvilised oodatud 12. aprillil Tartus toimuvale tasuta seminarile „Kuidas kaitsta oma ettevõtte intellektuaalset vara?“. Täpsema info seminaril käsitlevate teemade ja toimumise kohta leiab Tartu linna kodulehelt. Seminaril teeb ettekande ka RestMark Metida jurist Maria Silvia Martinson, kes räägib kaubamärgiomaniku õiguste kaitsest.

Täiendav ülevaade intellektuaalomandipäevaga seotud sündmustest nähtub spetsiaalselt kaardilt.

Eesti tööstusomandi objektide statistika 2017

Eesti Patendiamet avalikustas 2017. aasta tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluse ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2017. aastal oli esitatud patenditaotluste arv 41, kusjuures 4 neist esitati PCT kaudu ja 37 olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 1789 ning registrist kustutati 852 Euroopa patenti. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 55, kusjuures kõik esitati siseriiklike taotlustena.

Kokku esitati 1272 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 1055 neist Eesti isikute poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 1260-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. Aastal 2017 tegi Eesti Patendiamet 1411 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat otsust ja 1122 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 1000 ja 911.

Esitati ka 46 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 88 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: http://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2017.

 

WIPO avalikustas 2016. aasta maailma intellektuaalomandinäitajad

Detsembri alguses avalikustas Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon oma iga-aastases raportis 2016. aasta intellektuaalomandinäitajad. Esimest korda käsitleti raportis ka geograafiliste tähistega seonduvat.

Raportist nähtub muuhulgas, et 2016. aastal esitati ülemaailmselt kokku ligi 3,1 miljonit patenditaotlust, kusjuures Hiina Patendiametile laekus rohkem taotluseid kui Euroopa Patendiametile, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, ning Korea ametitele kokku. Uute taotluste koguarv ulatus 3,1 miljonini, olles 8,3% kõrgem 2015. aastal esitatud taotluste arvust.

Samuti kasvas 2016. aastal kaubamärgi- ning tööstusdisainilahenduste registreerimistaotluste arv, vastavalt 16,4% ning 10,4%. Suurim arv taotluseid esitati Hiinas, millele järgnesid kaubamärkide puhul Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, ning tööstusdisainilahenduste puhul Euroopa Liidu Intellektuaalomandiamet ja Korea.

Raport on ingliskeelsena kättesaadav siit: http://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4234&plang=EN.

Euroopa Komisjoni seisukohavõtt Brexitist mõjutatud intellektuaalomandiõiguste kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. septembril dokumendi, milles on välja toodud Komisjoni seisukohad seoses Euroopa Liidus kehtivate intellektuaalomandiõigustega, mis võivad olla mõjutatud Brexitist. Nagu ka seisukohavõtus välja toodud, on Suurbritannia peatse lahkumisega Euroopa Liidust kerkinud üles küsimused nii kehtivate intellektuaalomandiõiguste territoriaalse ulatuse ja ammendumise kui ka hetkel veel taotluse staadiumis olevate õiguste edasise saatuse kohta.

Komisjon on dokumendis välja toonud, et lahkumislepinguga tuleks üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (näiteks Euroopa Liidu kaubamärk) kontekstis kindlustada muuhulgas alljärgnev:

  • liidu õiguse alusel juba kehtivate õiguste jõussejäämine Suurbritannias ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust;
  • taotlustega seotud protseduurilised õigused (näiteks prioriteet) ei lähe kaduma, kui taotletakse analoogset õigust Suurbritannias;
  • lahkumispäevale eelnev õiguste ammendumine ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest, s.t. enne lahkumispäeva liidu kontekstis ammendunud õigused jäävad ammendunuks peale lahkumispäeva ka Suurbritannias.

Seisukohtades on täiendavalt selgitatud, et juba kehtivate üleliiduliste õiguste tunnustamine Suurbritannias peaks toimuma automaatselt ning see ei tohiks õiguste omanikele kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti peab enne lahkumispäeva sisse antud taotluste omanikel olema võimalus prioriteedikuupäeva kasutamiseks, kui nad taotlevad Suurbritannias samaväärset õigust. Seejuures ei ole erinevalt juba kehtivatest õigustest taotluste puhul märksõnadena välja toodud automaatsust ega kulutuste ärahoidmist.

Komisjoni värskelt avalikustatud seisukohad on nurgakiviks Suurbritanniaga lahkumisläbirääkimiste pidamisel.

Komisjoni seisukohavõtt on inglisekeelse terviktekstina kättesaadav siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/position-paper-transmitted-eu27-intellectual-property-rights-including-geographical-indications_en.

Euroopa Komisjoni seisukohavõtt Brexitist mõjutatud intellektuaalomandiõiguste kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. septembril dokumendi, milles on välja toodud Komisjoni seisukohad seoses Euroopa Liidus kehtivate intellektuaalomandiõigustega, mis võivad olla mõjutatud Brexitist. Nagu ka seisukohavõtus välja toodud, on Suurbritannia peatse lahkumisega Euroopa Liidust kerkinud üles küsimused nii kehtivate intellektuaalomandiõiguste territoriaalse ulatuse ja ammendumise kui ka hetkel veel taotluse staadiumis olevate õiguste edasise saatuse kohta.

Komisjon on dokumendis välja toonud, et lahkumislepinguga tuleks üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (näiteks Euroopa Liidu kaubamärk) kontekstis kindlustada muuhulgas alljärgnev:

  • liidu õiguse alusel juba kehtivate õiguste jõussejäämine Suurbritannias ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust;
  • taotlustega seotud protseduurilised õigused (näiteks prioriteet) ei lähe kaduma, kui taotletakse analoogset õigust Suurbritannias;
  • lahkumispäevale eelnev õiguste ammendumine ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest, s.t. enne lahkumispäeva liidu kontekstis ammendunud õigused jäävad ammendunuks peale lahkumispäeva ka Suurbritannias.

Seisukohtades on täiendavalt selgitatud, et juba kehtivate üleliiduliste õiguste tunnustamine Suurbritannias peaks toimuma automaatselt ning see ei tohiks õiguste omanikele kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti peab enne lahkumispäeva sisse antud taotluste omanikel olema võimalus prioriteedikuupäeva kasutamiseks, kui nad taotlevad Suurbritannias samaväärset õigust. Seejuures ei ole erinevalt juba kehtivatest õigustest taotluste puhul märksõnadena välja toodud automaatsust ega kulutuste ärahoidmist.

Komisjoni värskelt avalikustatud seisukohad on nurgakiviks Suurbritanniaga lahkumisläbirääkimiste pidamisel.

Komisjoni seisukohavõtt on ingliskeelse terviktekstina kättesaadav siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/position-paper-transmitted-eu27-intellectual-property-rights-including-geographical-indications_en.

Riigikogu võttis vastu ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimise seaduse

Riigikogu võttis 8. juunil vastu ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Eesti kirjutas ühtset patendikohut käsitlevale lepingule alla 19. veebruaril 2013 ning piirkondliku talituse asutamise kokkuleppele 4. märtsil 2014. Ratifitseerimise seadus jõustub 26. juunil 2017.

Ühtse mõjuga patendi regulatsiooni rakendamiseks on vajalik, et UPC lepingu ratifitseeriksid vähemalt 13 liikmesriiki, sealhulgas Prantsusmaa (ratifitseeris 14. märtsil 2014), Saksamaa ja Ühendkuningriik. Praeguseks on lepingu ratifitseerinud 12 liikmesriiki, mistõttu seisab regulatsiooni rakendamine üksnes Saksamaa ja Ühendkuningriigi taga.

Euroopa Komisjoni veebileht UPCA ratifitseerimise kohta on kättesaadav siit: https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/agreements-conventions/agreement/?aid=2013001.

 

Eesti Patendiamet avaldas aastaraamatu 2016

3.mail ilmus Patendiameti poolt väljaantav aastaraamat 2016, mis kätkeb endas erinevaid statistilisi andmeid intellektuaalomandi objektide kohta ning samuti suurimaid muutuseid, mis on aset leidnud viimase aasta jooksul.

Patendiameti peadirektor Margus Viher tõi eessõnas välja, et 2016 oli ameti jaoks suur muudatuste aasta. Muuhulgas vahetati välja 20 aastat toiminud infosüsteem kaubamärgi- ja tööstusdisainilahenduste taotluste menetlemiseks ning kaasajastati ka Patendiameti andmebaaside infotehnoloogilisi lahendusi. Järgmiseks suureks sammuks on täielik üleminek e-toimikule lähiaastatel.

Üheks oluliseks fookuseks oli rahvusvahelise koostöö edendamine erinevate organisatsioonide ning teiste riikide patendiametitega, näiteks osaleti aktiivselt kommunikatsioonivõrgus CoConet. Samuti toimub menetluspraktikate ühtlustamine 2016. aasta märtsis uue nime saanud EUIPO-ga (Euroopa Intellektuaalomandi Amet, varasemalt Siseturu Ühtlustamise Amet).

Kuigi Patendiameti sisemised ümberkorraldused olid 2016. aastal ulatuslikud (kunagise 82 ametikoha asemel on 65 teenistuskohta), oli Patendiameti töö peadirektori sõnul viljakas. Seda näitlikustab muuhulgas asjaolu, et riigieelarvesse laekus ameti tegevusest ligi miljon eurot puhastulu.

Tutvu aastaraamatuga lähemalt siin: http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/aasta2016.pdf.

Avaldati nutitelefonide tööstusharu puudutav raport

Käesoleva aasta veebruarikuu viimasel päeval avaldati Intellektuaalomandiga Seotud Õigusrikkumiste Euroopa Vaatluskeskuse poolt uuringuraport, mis käsitleb nutitelefonide sektoris rikutavate intellektuaalomandiõiguste majanduslikke mõjusid.

Koos Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga väljatöötatud raportist selgub muuhulgas, et legitiimsete tööstusharude poolt 2015. aastal müüdav nutitelefonide hulk ülemaailmselt oli tulenevalt võltsitud kauba kättesaadavusest turul 184 miljoni ühiku võrra väiksem. Hinnanguliselt jäi seega toimumata 45.3 miljardi ulatuses legitiimseid tehinguid, mis moodustas 12,9% kogu müügist.

Raportist nähtub ka see, et 2015. aastal müüdi kokku 1,3 miljardit nutitelefoni ehk iga kuues inimene maailmas soetas endale uue telefoni. Ühe telefoni keskmiseks hinnaks oli 275 eurot.

Eestikeelne kokkuvõte raportist on kättesaadav siin: https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/resources/research-and-studies/ip_infringement/study11/smartphone_sector_summary_et.pdf.

A new redaction of the Nice Classification

On the 1st of January 2017, the newest redaction of the Nice Classification will enter into force. The 11th redaction must be therefore taken into account for all trade mark applications filed from that date.

The Classification is updated in every 5 years – this time, the wordings of 15 Class headings and hundreds of terms have been changed, also over 300 new terms have been added. Several goods and services have been relocated to another Class, one of the reasons being to separate medicinal and non-medicinal goods in Classes 3 and 5.

Further information is accessible here: https://www3.wipo.int/nef/public/nice/en/project/1481/NC017.

Nizza klassifikatsiooni uus redaktsioon

1.jaanuaril 2017.a. hakkab kehtima kaubamärgiõiguses kasutatava Nizza klassifikatsiooni uus, 11. redaktsioon. Seega tuleb alates 1. jaanuarist Patendiametile esitatavate kaubamärgitaotluste puhul lähtuda juba uuest redaktsioonist.

Nizza klassifikatsiooni uuendatakse suuremahuliselt iga viie aasta järel, sel korral on muudetud 15 klassipäise ja mitmesaja termini sõnastust ning lisatud üle 300 uue termini. Samuti on mitmed kaubad ja teenused on üle viidud ühest klassist teise, muuhulgas ravitoimega ja ravitoimeta kaupade eristamiseks klassides 3 ja 5.

Täpsem info on kättesaadav siit: https://www3.wipo.int/nef/public/nice/en/project/1481/NC017.