admin

Euroopa Komisjoni seisukohavõtt Brexitist mõjutatud intellektuaalomandiõiguste kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. septembril dokumendi, milles on välja toodud Komisjoni seisukohad seoses Euroopa Liidus kehtivate intellektuaalomandiõigustega, mis võivad olla mõjutatud Brexitist. Nagu ka seisukohavõtus välja toodud, on Suurbritannia peatse lahkumisega Euroopa Liidust kerkinud üles küsimused nii kehtivate intellektuaalomandiõiguste territoriaalse ulatuse ja ammendumise kui ka hetkel veel taotluse staadiumis olevate õiguste edasise saatuse kohta.

Komisjon on dokumendis välja toonud, et lahkumislepinguga tuleks üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (näiteks Euroopa Liidu kaubamärk) kontekstis kindlustada muuhulgas alljärgnev:

  • liidu õiguse alusel juba kehtivate õiguste jõussejäämine Suurbritannias ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust;
  • taotlustega seotud protseduurilised õigused (näiteks prioriteet) ei lähe kaduma, kui taotletakse analoogset õigust Suurbritannias;
  • lahkumispäevale eelnev õiguste ammendumine ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest, s.t. enne lahkumispäeva liidu kontekstis ammendunud õigused jäävad ammendunuks peale lahkumispäeva ka Suurbritannias.

Seisukohtades on täiendavalt selgitatud, et juba kehtivate üleliiduliste õiguste tunnustamine Suurbritannias peaks toimuma automaatselt ning see ei tohiks õiguste omanikele kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti peab enne lahkumispäeva sisse antud taotluste omanikel olema võimalus prioriteedikuupäeva kasutamiseks, kui nad taotlevad Suurbritannias samaväärset õigust. Seejuures ei ole erinevalt juba kehtivatest õigustest taotluste puhul märksõnadena välja toodud automaatsust ega kulutuste ärahoidmist.

Komisjoni värskelt avalikustatud seisukohad on nurgakiviks Suurbritanniaga lahkumisläbirääkimiste pidamisel.

Komisjoni seisukohavõtt on inglisekeelse terviktekstina kättesaadav siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/position-paper-transmitted-eu27-intellectual-property-rights-including-geographical-indications_en.

Võltsitud ravimite mõju ulatub üksikisikust kaugemale

29. septembril ilmus intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse (The European Observatory on Infringements of Intellectual Property Rights) raport, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud majandusliku kahju suurust farmaatsiatööstuses.

Raporti aluseks olevas uurimuses vaadeldi võltsitud ravimite majanduslikku mõju Euroopa Liidu turul ning selle laiemaid mõjusid tööstusele, haldussüsteemile ja ühiskonnale tervikuna.

Muuhulgas leidis vaatluskeskus, et võltsitud ravimite tõttu kaotab sektor 4,4% oma iga-aastasest müügist, sealjuures jääb ettevõtetel tuluna saamata 10,2 miljardit eurot ja valitsustel 1,7 miljardit eurot maksude ning sotsiaaltoetustena. Otseselt ravimitööstusega seotud töökohti kaob umbes 37 700 igal aastal; lisades sinna kaudselt seotud töökohtade hulga, on numbriks tervelt 90 900.

Täiendav informatsioon ja raport on inglise keeles kättesaadavad siit: https://euipo.europa.eu/ohimportal/en/web/observatory/ipr-infringement-pharmaceutical-sector.

Eesti otsib leiutajat!

Eesti Teadusagentuur kuulutas välja õpilasleiutajate riikliku konkursi, mille raames otsitakse 6–12 aastaseid leiutajaid, kelle tegemistest filmitakse dokumentaalsed lühiportreed Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raames.

Käesoleval aastal oodatakse konkursile leiutisi, mis aitavad elu paremaks muuta ja lahendavad kellegi igapäevaelu probleeme. Eesti Teadusagentuuri kohaselt on konkursi eesmärgiks väärtustada teadustegevust ning innovatsiooni ja stimuleerida õpilaste aktiivsust neis valdkondades.

Leiutisi hinnatakse kolmes vanuserühmas ning kuigi lahenduselt ei oodata vähemalt nooremates vanuserühmades reaalset teostatavust, peab leiutis siiski olema uudne ja lahendama mingi probleemi.

Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016. Vaata konkursitingimusi lähemalt siit: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilasleiutajate-konkurss/.

Eesti Patendiamet avaldas Patendiameti aastaraamatu 2015

14. aprillil ilmus Patendiameti poolt väljaantav aastaraamat 2015, mis kätkeb endas erinevaid statistilisi andmeid intellektuaalomandi objektide kohta ning samuti suurimaid struktuurilisi ja metoodilisi muutuseid, mis on aset leidnud viimase aasta jooksul. Lisaks sellele sisaldub aastaraamatus informatsioon erinevate Patendiameti poolt väljaantavate publikatsioonide kohta ning ka edasiste eesmärkide kohta 2016. aastaks.

Patendiameti peadirektor tõi muuhulgas enda eessõnas välja, et 2015. aastal vähenes kõikide intellektuaalomandi objektide ekspertiisile kuluv aeg. Näiteks kestab kaubamärgi registreerimistaotluse ekspertiis keskmiselt 8,5 kuud ning patentide puhul on kestuseks umbes 2 aastat. Toimunud muudatus on kindlasti seotud ka asjaoluga, et 2015. aastal oli Patendiameti üheks eesmärgiks tööstusomandi eseme kaitse taotlemise e-teenuste arendamine ja menetluse tarkvara nüüdisajastamine.

2016. aastal jätkab Patendiamet juba uue sisestruktuuriga. Vähenenud on juhtimistasandite ja struktuuriüksuste ning ametikohtade arv. Üheks põhjuseks on soov teha Patendiametist kompetentsikeskus, kus töötavad spetsialistid, kes saavad enda töö eest väärilist tasu.

Loe aastaraamatut siit: http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/aasta2015.pdf

Innovatsiooni ja intellektuaalse omandi kaitsmise temaatika arvamusfestivalil

Paides 14.-15.augustil toimuval arvamusfestivalil tuleb muuhulgas arutlusele innovatsioon ja intellektuaalomandi kaitsmine ettevõtluses. Tõdetakse, et tänapäeval moodustab ettevõtte intellektuaalne omand üha suurema osa selle väärtusest. Samas aga pööratakse ettevõtte kaubamärgi, leiutise, disainilahenduse või loomingu kaitsmisele tähelepanu pahatihti alles siis, kui see on lootusetult hilinenud.

Arvamusfestivali esimesel päeval kell 12.00 toimuvast arutelust võtavad kõnelejatena osa Eesti Patendiameti peadirektor Margus Viher ning Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiasiirde juht Krista Tuulik.

Konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age” Tallinnas

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 4.-6. septembrini konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age”, kus Patendibüroost RestMark Metida osales jurist Maria Silvia Martinson. Koostöös Oxfordi Ülikooliga korraldatud konverentsi iseloom oli interdistsiplinaarne, hõlmates IT valdkonda, õigusteadust, rahvusvahelisi suhteid ning riigiga seotud korralduslikke küsimusi.

Peakorraldaja, Oxfordi Ülikooli õppejõu Lucas Kello sõnul oli konverentsi peamiseks eesmärgiks algatada arutelu küberkaitsega seotud teemadel ning juhtida üldsuse tähelepanu asjaolule, et nii küberkaitsega seonduv õiguslik raamistik kui ka ministeeriumide pädevused ja tegutsemisprotokollid on viimastel aastatel toimunud arengutest hoolimata ebaselged ning puudub konsensus. Selle tulemusena valitseb rahvusvahelisel tasandil segadus ning võimetus kriisiolukorras efektiivselt tegutseda.

Konverentsi viimasel päeval toimus simulatsioon, mis näitlikustas elavalt eeltoodud problemaatikat. Oxfordi Ülikoolil on ka tulevikus plaanis korraldada küberkaitse teemalisi üritusi koostöös Eesti kõrgkoolidega.

OHIM nimetatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiks

Alates 23.märtsist 2016.a. on senise Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM`i) nimi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Samuti muutub senine ühenduse kaubamärk (CTM) Euroopa Liidu kaubamärgiks.

Muutuvad ka ametile makstavad lõivud.

Kuidas saada tagasi kaaperdatud domeeninimi?

Domeeninimi

Domeeninimede kaaperdamine ei ole midagi uut – nii väikesed kui suured ettevõtted on aastaid võidelnud küberskvottijate vastu.

Küberskvottijad on isikud, kes registreerivad, müüvad või kasutavad domeeninime eesmärgiga lõigata kasu kellegi teise varasemast õigusest, milleks on enamasti kaubamärk. Kuivõrd domeeninimede registreerimise protseduur on üksnes formaalne ning toimub “first come, first served” põhimõttel, on pahatahtlikel isikutel sellest lihtne kasu lõigata.

Nii võidakse ka teie varasem ärinimi või kaubamärk kellegi teise poolt domeeninimena ära napsata ning selle tagasisaamine võib osutuda oodatust kulukamaks. Ilmselt kõige kallimaks meetodiks on kohtusse pöördumine, ehkki võidu korral on võimalik, et suur osa kulutatud summadest hüvitatakse.

Seejuures lihtsamad meetodid on vastavalt domeeni tüübile (gTLD või ccTLD) kas UDRP alusel vaidlusi lahendava organi poole pöördumine või taotluse esitamine siseriiklikusse organisse nagu Domeenivaidluste Komisjon.

Selleks, et astuda oma domeeninime kaitseks õigeid samme, vaata Patendibüroo RestMark Metida juristi Maria Silvia Martinsoni vastavat artiklit:

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/22/kuberskvottija-tuvastamine

Ettevaatust petu- ja libaarvete saatjatega

libaarve-iptsTaas on aktiviseerunud petu- ehk libaarvete saatjad. Niinimetatud libaarveid saadetakse paljudele kaubamärgi- ja patendiomanikele enamasti posti teel. Libaarved on vormistatud nii, et need võimalikult sarnaneksid intellektuaalomandiga seotud Euroopa Liidu või rahvusvaheliste büroode ametlikele dokumentidele ja neil kasutatakse reaalsete kaubamärkide, patentide avalikes andmebaasides olevaid andmeid (kaubamärgi reproduktsioon, taotluse number, esitamise kuupäev jms).

Selliste arvetega on levinud fiktiivse organisatsiooni nimel justkui intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ametlike lõivude küsimine.

Oluline on siinkohal täheldada, et arvete lõpus seisab tihtipeale väikeses formaadis hoiatus, kus juhitakse arve saaja tähelepanu sellele, et tegemist ei ole ametliku asutuse arvega ning arve tasumise kohustust arve saajal ei lasu. Sellegipoolest neid arveid ikkagi vahel tasutakse (ehkki selle kohta puudub täpne statistika).

Igal juhul on selliste arvete saatmise näol tegemist kaubamärgi- ja patendiomanike tahtliku eksitamisega, mille eesmärgiks on kasu lõigata inimeste vähesest teadlikkusest ja tähelepanematusest. Rõhutame, et Eesti Patendiamet ja OHIM (Euroopa Ühenduse kaubamärkide registreerimisega tegelev Euroopa Siseturu Ühtlustamise Amet) ei saada taotlejatele mingeid arveid, kuid kahtluse korral soovitame alati konsulteerida oma patendivolinikuga.

Libaarveid on väga erinevates variatsioonides ja erinevate kujundustega. Ühte levinud näidet libaarvest näeb siit:

http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/libaarve-ipts.pdf

Alates 01.01.2016 on kasutusel Nizza klassifikatsiooni uus versioon

patentlogo3Kaubamärgiõiguses kaupade ja teenuste klassifitseerimisel kasutataval Nizza klassifikatsioonil jõustus 01.01.2016 uus versioon.

Nizza klassifikatsiooni täiendatakse iga-aastaselt, kui sinna viiakse sisse uusi kaupu ja teenuseid. Seekordse muudatusega on korrigeeritud aga ka mitme klassipäise sõnastust.

Nizza klassifikatsiooni 10.redaktsiooni 2016.aasta versiooniga on võimalik lähemalt tutvuda Patendiameti veebilehel (www.epa.ee) kaubamärkide rubriigis.