Toetusfond intellektuaalse omandi kaitsmiseks

10. jaanuaril 2022 startis SME Fund’i teine toetuste voor, mis võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel taotleda rahalist toetust enda intellektuaalse omandi kaitsmiseks.

Toetust saab taotleda kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimiseks siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu taotlusena, samuti väljaspool Euroopa Liitu. Euroopa Liidus intellektuaalset omandit kaitstes katab toetus 75% ametlikest lõivudest ning väljaspool Euroopa Liitu esitatud taotluste puhul 50% ametlikest lõivudest. Hüvitist makstakse kuni 1500 eurot.

Toetust saab taotleda ka leiutiste kaitsmiseks siseriikliku patendiga – hüvitise suuruseks on 50% ametlikest lõivudest ning hüvitist makstakse kuni 750 eurot.

Nii toetuse taotlemisel kui ka intellektuaalse omandi kaitsmisel võib kasutada patendivoliniku teenuseid, kuid patendivoliniku teenuste maksumust toetusfondist ei hüvitata.

Hüvitise saamiseks tuleb esmalt esitada toetustaotlus ning oodata intellektuaalse omandi kaitsmisega kuni toetusotsuse saamiseni, mis võtab üldreeglina kuni 15 tööpäeva. Pärast positiivse toetusotsuse saamist võib alustada intellektuaalse omandi kaitsmisega, sh tasuda riigilõivud, millele järgnevalt tuleb esitada tagasimakse saamiseks hüvitistaotlus. Kulud hüvitatakse 30 päeva jooksul.

Hüvitis on kättesaadav Euroopa Liidu territooriumil asutatud ettevõtetele, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda kuni 16. detsembrini, kuid toetusfondi ulatus on piiratud ja hüvitist antakse järjekorras esimestele taotlejatele.

Täiendavate küsimuste tekkimisel võtke ühendust meie patendivolinikega. Rohkem infot toetusfondist on kättesaadav ka Patendiameti ajaveebis.

Eesti tööstusomandi objektide statistika 2021

Eesti Patendiamet avalikustas 2021. aasta tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluse ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2021. aastal oli esitatud patenditaotluste arv 26, kusjuures vaid 1 neist esitati PCT kaudu ja 25 olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 1595 ning registrist kustutati 1400 Euroopa patenti. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 51, millest 4 esitati PCT kaudu.

Kokku esitati 1586 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 1371 neist Eesti isikute poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 890-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. Aastal 2021 tegi Eesti Patendiamet 1662 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat menetlusotsust ja 1383 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 936 ja 898.

Esitati ka 40 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 35 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: https://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2021.

Eesti tööstusomandi objektide statistika – 2021. aasta esimene pool

Eesti Patendiamet avalikustas 2021. aasta esimese poole tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluste ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2021. aasta esimeses pooles oli esitatud patenditaotluste arv 19, kusjuures kõik olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 790 ning registrist kustutati 626 Euroopa patenti. Taastati 20 patendi õiguskaitse. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 29, kusjuures 3 neist esitati PCT kaudu.

Kokku esitati 930 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 819 neist Eesti residentide poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 493-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. 2021. aasta esimeses pooles tegi Eesti Patendiamet 927 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat otsust ja 775 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 504 ja 487.

Esitati ka 27 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 11 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: https://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2021-i-poolaasta.

Lühiülevaade kaubamärgiõigustest Brexiti valguses

Ühendkuningriigi tänavune lahkumine Euroopa Liidust on tõstatanud mitmeid küsimusi üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste, sh kaubamärkide kehtivuse osas. Liidu õigus kehtib Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpuni, mistõttu ei toimu 31. detsembrini 2020 muudatusi ka Euroopa Liidu kaubamärkide kehtivuse osas. Küll aga tasub teadlik olla muudatustest, mis leiavad aset juba 1. jaanuaril 2021.

Üleminekuperioodi lõpuks registreeritud Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud ei pea Ühendkuningriigis kaitse saamiseks täiendavaid samme astuma ega lõive maksma. Nimelt loob sealne intellektuaalomandi amet liidu kaubamärgiga võrdväärse siseriikliku õiguse automaatselt. Ühendkuningriigis tekkiva õiguse säilitamiseks tuleb edaspidi maksta üksnes kehtivuslõive nagu ka Euroopa Liidu märkide puhul. Kaubamärgiomanikel, kes ei ole huvitatud Ühendkuningriigi registreeringust, tasub pärast üleminekuperioodi lõppu esitada Ühendkuningriigi võrdväärsest märgist loobumise taotlus või märgi kehtivuse pikendamise lõiv tulevikus lihtsalt maksmata jätta.

Mõnevõrra keerulisem on olukord üleminekuperioodi lõpuks veel taotluse staadiumis olevate märkidega. Taotluste omanikel on võimalik 9 kuu jooksul üleminekuperioodi lõppemisest esitada Ühendkuningriigi kaubamärgitaotlus, mis märgi ja kaupade/teenuste identsuse korral säilitab liidu taotluse kuupäeva ning prioriteedi. Pärast taotluse esitamist läbib see Ühendkuningriigis kaubamärgiekspertiisi ja vastavad formaalsused, mille edukal läbimisel väljastab amet kaubamärgitunnistuse.

Täiendavate küsimuste korral soovitame konsulteerida meie büroo volinikega.

Eestis muutus saadavaks kaubamärkide kiirendatud menetlus

Alates 12. oktoobrist 2020 võimaldab Eesti Patendiamet teatud kaubamärkide registreerimistaotlusi esitada kiirendatud menetluse raames. Teenuse eesmärgiks on vähendada lihtsamate kaubamärgitaotluste menetlus- ja ekspertiisiperioodi, kuivõrd Patendiamet lubab esmase registreerimisotsuse väljastada juba 3–4 nädala jooksul taotluse esitamisest.

Kiirendatud menetluse kasutamiseks peab kaubamärgitaotlus vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kaubamärk on sõnamärk, kujutismärk (sh sõnalise osaga) või ruumiline märk;
  • kaubad ja teenused tuleb valida harmoniseeritud TMclass andmebaasist ja loetelu võib sisaldada kuni 60 nimetust;
  • taotlus tuleb esitada e-süsteemi kaudu ja riigilõiv tuleb tasuda koheselt.

Samuti on oluline täheldada, et kiirendatud menetlust ei saa kohaldada kollektiivkaubamärgi ega sertifitseerimismärgi taotlustele, samuti ei tohi taotlused sisaldada prioriteedinõuet ning kujundmärkide korral ei saa esitada värvide loetelu.

Kiirendatud menetlusele ei kohaldata täiendavat riigilõivu ning olukorras, kus kiirendatud menetluse kriteeriumid ei ole täidetud, rakendub tavamenetlus.

Täiendav teave on saadaval Patendiameti kodulehel.

Patendiamet avaldas juhised patenditaotluste menetlemiseks

Eesti Patendiamet avaldas käesoleva aasta 1. septembril juhised patenditaotluste ja patentide menetlemiseks. Juhised annavad hea ülevaate Patendiameti praktikast taotluste menetlemisel, tagavad suurema õigusselguse ning aitavad patenditaotlejal ja -omanikul teha võimalikult informeeritud otsuseid.

Juhis on eestikeelsena kättesaadav Patendiameti kodulehel.

Eesti Patendiamet on taas külastajatele avatud

Alates 1. juunist 2020 naasis Eesti Patendiamet oma tavapärasesse rütmi ning on avatud ka külalistele. Amet oli eriolukorra, mis kuulutati välja käesoleva aasta märtsis tulenevalt uue koroonaviiruse puhangust, ajal üldsusele suletud. Nüüd on taas võimalik esitada taotlusi ja muid dokumente vastuvõtu kaudu, kuid soovitatakse kasutada e-kanaleid nagu alati.

On oluline täheldada, et tööstusomandi esemetega seotud menetluslike toimingute tegemises ei ole jätkuvalt erisusi, s.t uue koroonaviiruse puhanguga ei ole ette nähtud täiendavaid tähtaegade pikendamise mehhanisme ning lähtutakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist. Patendiamet on siiski lubanud läheneda kõikidele olukordadele juhtumipõhiselt.

Brexiti mõju üleliidulistele intellektuaalomandiõigustele

Tulenevalt lahkumislepingu hiljutisest ratifitseerimisest astub Ühendkuningriik 1. veebruaril 2020 Euroopa Liidust välja. Sellegipoolest jääb liidu õigus Ühendkuningriigis kehtima kuni üleminekuperioodi lõpuni, milleks on praegustel andmetel 31. detsember 2020. Sellel perioodil ei toimu muudatusi üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (nt Euroopa Liidu kaubamärk või Ühenduse disainilahendus) kehtivuse osas Ühendkuningriigis.

Üleminekuperioodi lõppedes on Ühendkuningriik kohustatud liidu registreeritud intellektuaalomandiõiguste omanikele tagama Ühendkuningriigis võrreldava õiguse, mille tekkimiseks ei ole praegustel andmetel vaja esitada täiendavat taotlust ega maksta riigilõivu. Riigisisene registreering kestab sama perioodi nagu oleks samal territooriumil kehtinud liidu registreeritud intellektuaalomandiõigus, misjärel võib taotleda ka kehtivuse pikendamist, kuid juba siseriikliku õiguse alusel.

Oluline on täheldada ka seda, et üleminekuperioodi lõppemise hetkel taotluse staadiumis olevad ehk mitteregistreeritud liidu õigused (nt Euroopa Liidu kaubamärk) saavad Ühendkuningriigi kaubamärgitaotluseks vaid siis, kui selleks esitatakse täiendav avaldus 9 kuu jooksul üleminekuperioodi lõppemisest.

Täpsem info üleminekuperioodile järgnevast õiguste kaitsest ning protseduurireeglitest saabub eeldatavasti lähikuudel. Vähemasti 31. detsembrini 2020 võivad üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste omanikud olla kindlad, et püsib praegune status quo.

Täiendav eestikeelne info on kättesaadav siin ning ingliskeelne info siin ja siin.

RestMark Metida AIPPI-l ja INTA TMAP-il

Patendibüroo RestMark Metida oli käesoleval sügisel esindatud nii AIPPI kongressil Londonis kui ka INTA TMAP-i kohtumisel Berliinis.

AIPPI (Association Internationale pour la Protection de la Propriété Intellectuelle), mille peakontor on Šveitsis, on maailma üks juhtivatest intellektuaalomandiorganisatsioonidest, mis koondab enam kui 9000 liiget 125 riigist. Kongress on AIPPI iga-aastane suurüritus, kus kohtuvad õigusküsimustega tegelevad komiteed, arutatakse aktuaalseid intellektuaalomanditeemasid ning luuakse liikmetele (ja mitteliikmetele) võimalus omavahel mõtteid vahetada.

  1. aasta AIPPI kongress toimus 15. septembrist 18. septembrini Londonis ning seal osales RestMark Metida jurist ja AIPPI liige Maria Silvia Martinson.

INTA ehk Rahvusvaheline Kaubamärgiassotsiatsioon viib igal aastal läbi TMAP-i (Trademark Administrators and Practitioners) kohtumist, mis on suunatud eelkõige kaubamärgiassistentidele. Käesoleval aastal osales kohtumisel ligikaudu 500 spetsialisti üle maailma. Kahepäevasel üritusel oli võimalus kuulata informatiivseid ettekandeid kaubamärgivaldkonnast ning omavahel kogemusi vahetada.

  1. aasta TMAP kohtumine toimus 15. septembrist 17. septembrini Berliinis ning seal osales RestMark Metida kaubamärgi- ja disainikonsultant Margit Järvik.

Balti tarbijate lemmikbrändid

Uuringufirma Kantar Emor viis käesoleva aasta aprillikuus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja Eesti, Läti ja Leedu 15-74-aastaste tarbijate lemmikbrändid. Uuringus osales igas riigis enam kui 1000 inimest, kes pidid ligi 160 kaubamärgi seast valima enda lemmikud.

Eestlaste esikolmikusse kuulusid maiustuste- ja šokolaaditootja Kalev, digimeediaplatvorm YouTube ning Rootsi päritolu pank Swedbank. Lätlaste armastatuimateks brändideks osutusid elektroonikaettevõte Samsung, Swedbank ja poekett Maxima ning leedukad pidasid parimateks sotsiaalmeediaettevõtet Facebook, Maximat ning poeketti Lidl.

Edetabelis oli märgata ka teatud kattuvusi – näiteks kuulusid kõikide riikide tarbijate esikümnesse Swedbank, Maxima, Youtube, Facebook ning tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte Google.

Täpsemad tulemused on eestikeelsena kättesaadavad Kantar Emori kodulehel.