RestMark Metida AIPPI-l ja INTA TMAP-il

Patendibüroo RestMark Metida oli käesoleval sügisel esindatud nii AIPPI kongressil Londonis kui ka INTA TMAP-i kohtumisel Berliinis.

AIPPI (Association Internationale pour la Protection de la Propriété Intellectuelle), mille peakontor on Šveitsis, on maailma üks juhtivatest intellektuaalomandiorganisatsioonidest, mis koondab enam kui 9000 liiget 125 riigist. Kongress on AIPPI iga-aastane suurüritus, kus kohtuvad õigusküsimustega tegelevad komiteed, arutatakse aktuaalseid intellektuaalomanditeemasid ning luuakse liikmetele (ja mitteliikmetele) võimalus omavahel mõtteid vahetada.

  1. aasta AIPPI kongress toimus 15. septembrist 18. septembrini Londonis ning seal osales RestMark Metida jurist ja AIPPI liige Maria Silvia Martinson.

INTA ehk Rahvusvaheline Kaubamärgiassotsiatsioon viib igal aastal läbi TMAP-i (Trademark Administrators and Practitioners) kohtumist, mis on suunatud eelkõige kaubamärgiassistentidele. Käesoleval aastal osales kohtumisel ligikaudu 500 spetsialisti üle maailma. Kahepäevasel üritusel oli võimalus kuulata informatiivseid ettekandeid kaubamärgivaldkonnast ning omavahel kogemusi vahetada.

  1. aasta TMAP kohtumine toimus 15. septembrist 17. septembrini Berliinis ning seal osales RestMark Metida kaubamärgi- ja disainikonsultant Margit Järvik.

Balti tarbijate lemmikbrändid

Uuringufirma Kantar Emor viis käesoleva aasta aprillikuus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja Eesti, Läti ja Leedu 15-74-aastaste tarbijate lemmikbrändid. Uuringus osales igas riigis enam kui 1000 inimest, kes pidid ligi 160 kaubamärgi seast valima enda lemmikud.

Eestlaste esikolmikusse kuulusid maiustuste- ja šokolaaditootja Kalev, digimeediaplatvorm YouTube ning Rootsi päritolu pank Swedbank. Lätlaste armastatuimateks brändideks osutusid elektroonikaettevõte Samsung, Swedbank ja poekett Maxima ning leedukad pidasid parimateks sotsiaalmeediaettevõtet Facebook, Maximat ning poeketti Lidl.

Edetabelis oli märgata ka teatud kattuvusi – näiteks kuulusid kõikide riikide tarbijate esikümnesse Swedbank, Maxima, Youtube, Facebook ning tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte Google.

Täpsemad tulemused on eestikeelsena kättesaadavad Kantar Emori kodulehel.

Täna tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva

Alates 2000. aastast tähistatakse iga aasta 26. aprillil maailma intellektuaalomandipäeva, et esile tõsta intellektuaalse omandi tähtsus innovatsioonis ja loovuses, ning märgata, kuidas see omakorda meie ühiskonda ja igapäevaelu mõjutab.

2019. aasta intellektuaalomandipäeva teema on “Pürgi kullani: intellektuaalne omand ja sport”, tähistamaks intellektuaalse omandi rolli organiseeritud sporditegevuses. Nagu Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni direktor Francis Gurry välja tõi: “Intellektuaalomandiõigused on spordi globaalse ekosüsteemi ja kõikide majanduslike suhete, mis võimaldavad spordi toimimist, südames.”

Nn spordi ekosüsteemis leiavad enda koha erinevad intellektuaalomanditüübid: uuenduslikud tehnilised lahendused patentide ja kasulike mudelite kujul, või kaubamärgi- ja disainiõigused, mis on aluseks brändikultuurile, aidates kasvatada lojaalsust tarbijate seas ning luues märkimisväärset majanduslikku väärtust.

Intellektuaalne omand on tõepoolest kõikjal meie ümber. Millal veel sellele erilist tähelepanu pöörata, kui mitte maailma intellektuaalomandipäeval? Loe edasi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni kodulehelt.

Muudatused kaubamärgi õiguskaitse valdkonnas

Käesoleval aastal jõustuvad seaduseelnõud, mis toovad kaasa olulisi muudatusi kehtivas kaubamärkide õiguskaitse regulatsioonis. Muudatuste tulemusel lihtsustub ning kiireneb eelkõige kaubamärgi registreerimine ning lisaks tekib võimalus hakata registreerima ka täiesti uut liiki kaubamärke. Kehtivat kaubamärgiõigust ajakohastatakse Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2015/2436 ülevõtmise tulemusena.

Muudatused ekspertiisis ja apellatsioonikomisjoni töös

Üks olulisemaid muudatusi ootab ees kaubamärgi registreerimise ekspertiisi, kus Patendiamet edaspidi ei tee enam kaubamärgiseaduse §-s 10 sätestatud suhteliste õiguskaitset välistavate aluste kontrolli. See tähendab, et Patendiametil ei ole edaspidi kohustust jälgida, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk rikub mõnda varasemat õigust. Seega tuleb kaubamärgiomanikul endal jälgida hilisemaid kaubamärgitaotlusi, et oma õigusi kaitsta, ning vajadusel hilisemate identsete või eksitavalt sarnaste kaubamärkide registreerimist vaidlustada. Sarnast süsteemi on kasutatud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ametis üle 20 aasta.

Varasemate kaubamärkide omanikel säilib võimalus enda õiguste kaitseks vaidlustada hilisemaid kaubamärgitaotlusi tööstusomandi appelatsioonikomisjonis (TOAK), mille töökorralduses on samuti tulemas muudatusi. Nii näiteks hakkab vaidluste lahendamisele eelnema nn kokkuleppeperiood ja otsust on võimalik teha ka kiirendatud menetluse korras. Viimane tuleb kõne alla eelkõige sel juhul, kui hilisema kaubamärgi registreerijal puudub soov või huvi vaidlustusele vastu vaielda või üldse osaleda vaidlusmenetluses (sarnane tagaseljaotsusele).

Muutub kaubamärgiregistreeringu kehtivuse arvutamine

Eestis kehtib kaubamärgiregistreering 10 aastat. Kuid kui siiani on seda 10 aastat arvestatud alates kaubamärgi registreerimise kuupäevast, siis pärast seadusemuudatuse jõustumist arvestatakse seda alates kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Nimetatud muudatus puudutab neid kaubamärke, mille registreerimistaotlus esitatakse pärast 01.04.2019, sest registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.

Patendivoliniku esindusõiguse eeldamine

Üks oluline muudatus puudutab patendivolinike suhtlust Patendiameti ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoniga. Nimelt, edaspidi patendivoliniku esindusõigust erinevate toimingute tegemisel Patendiametis ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis üldjuhul eeldatakse ehk patendivolinikud ei pea enam esitama originaalvolikirju. Selline muudatus kiirendab kahtlemata menetlust ning on senise korra kõrval märkimisväärselt keskkonnasõbralikum, kuna annab võimaluse hoida kokku pidevalt ametisse saadetavate dokumentide paberihulka (seda eelkõige välismaiste taotlejate osas).

Veel teisigi muudatusi

Lisaks nimetatud muudatustele hakkavad seni paberkujul väljastatud kaubamärgi registreerimistunnistused olema üksnes elektroonilisel kujul ning jääb ära kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv 45 EUR (taotluse esitamise ning muude toimingutega seotud riigilõivude osas muudatusi ei ole). Seadusemuudatuste tagajärjel tekib kõikidele võimalus registreerida ka uut liiki kaubamärke: nii heli kui helita videofailina esitatavaid multimeedia- ning liikumismärke.

Seadusemuudatuste ning nende seletuskirjadega on võimalus tutvuda täpsemalt Riigikogu kodulehel.

link 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b95a33ca-6f0c-4f4a-8824-ce9615e7c6e9/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusomandi%20%C3%B5iguskorralduse%20aluste%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus.

link 2: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8198184d-7a00-4d4b-8dee-21fcd823f394/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusdisaini%20kaitse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus

 

Loomisel on Patendivolinike Koda

01.11.2018 jõustus seadusemuudatus, millega muuhulgas nähti ette Patendivolinike Koja moodustamine. Patendivolinike koda on kohustuslik kutseühendus, millele lähevad Justiitsministeeriumilt üle patendivolinike kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamise korraldamine ning kantselei iseloomuga ülesanded, näiteks statistika kogumine ja avaldamine. Hetkel on riiklikus patendivolinike registris 65 patendivolinikku. Vastavalt seadusemuudatusele saab patendivolinikuna edaspidi tegutseda üksnes Koja liige.

 

Eesti kohtusüsteem Euroopa üks tõhusamaid

Euroopa Komisjon koostab iga-aastaselt võrdlustabeli EU Justice Scoreboard, milles järjestatakse Euroopa Liidu liikmesriigid kohtusüsteemi sõltumatust, tõhusust ja kvaliteeti illustreerivate näitajate põhjal.

Uusima väljaande kohaselt on Eesti kohtusüsteem Euroopa 2016. aasta andmete põhjal üks tõhusamaid. Nimelt on Eesti kõrgel kohal tsiviil- ja haldusõiguse kaasuste lahendamise kiiruse poolest esimeses kohtuastmes.

Muuhulgas sai Eesti maksimumtulemuse digitaalse suhtluse võimaldamises kohtutega (sh nõuete esitamiseks, menetluskäigu jälgimiseks, kohtuotsuse edastamiseks) ning sotsiaalmeedia kasutamises kohtute töö kommunikeerimiseks.

Keskmisest madalama tulemuse pälvis Eesti kohtusüsteemi rahastamise eest ning kohtunike ja advokaatide suhtarvu poolest võrdluses elanikkonnaga.

Võrdlustabel on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.

Euroopa leiutaja 2018 auhinna laureaadid

Euroopa Patendiamet (EPO) avalikustas 7. juunil Prantsusmaal Pariisis toimunud auhinnagalal Euroopa leiutaja 2018 laureaadid.

Iga-aastaselt väljaantav auhind tunnustab üksikisikuid ja meeskondi, kes on enda leiutistega aidanud kaasa tehnoloogia, ühiskonna ning majanduse arengule või suurendanud tööhõivet. Käesoleval aastal valiti võitjad välja sõltumatu rahvusvahelise žürii poolt enam kui 500 kandidaadi hulgast, kusjuures võrreldes varasemaga kuulub laureaatide hulka rekordarv naisleiutajaid.

Euroopa leiutaja auhinna 2018. aasta võitjad on:

  • tööstuse kategoorias Agnès Poulbot and Jacques Barraud† (Prantsusmaa), leiutiseks rehvide automaatselt regenereeruv turvis;
  • teadustöö kategoorias Jens Frahm (Saksamaa), leiutiseks reaalajas magnetresonantstomograafia FLASH-meetodil;
  • mitte-EPO riikide kategoorias Esther Sans Takeuchi (USA), leiutiseks siirdatava südamedefibrillaatori akud;
  • väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias Jane ní Dhulchaointigh meeskonnaga (Iirimaa), leiutiseks Sugru (vormitav mitmeotstarbeline liim);
  • publiku lemmiku kategoorias Erik Loopstra (Madalmaad) and Vadim Banine (Madalmaad/Venemaa), leiutiseks sügav UV-kiirguse litograafia väiksemate ja võimsamate mikrokiipide jaoks;
  • elutöö preemia kategoorias Ursula Keller (Šveits), leiutiseks meetod pideva laservalguse ülikiireteks laserimpulssideks muutmiseks.

Täiendav informatsioon võitjate kohta on ingliskeelsena kättesaadav Euroopa Patendiameti kodulehel.

26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva

Alates 2000. aastast tähistatakse 26.aprillil üle maailma intellektuaalomandipäeva, et teadvustada intellektuaalomandi olulisust innovatsioonis ja loovuses. Selleaastase intellektuaalomandipäeva fookuses on naiste loovuse kaitse, tunnustamaks nende geniaalsust, uudishimu ja julgust, sest just naised on need, kes üha julgemalt astuvad juhipositsioonidele nii teaduses, tehnoloogias, äris kui ka kunstis.

Intellektuaalomandipäeva tähistamise raames toimub mitmeid sündmusi üle kogu maailma. Patendiamet on sel puhul korraldamas 18. aprillil Tallinnas tasuta seminari „Intellektuaalomand äris – kas ja kuidas kaitsta oma loomingut?“. Lisainfo Tallinnas toimuva seminari kohta leiab Patendiameti kodulehelt.

Lisaks Tallinnas toimuvale seminarile on kõik huvilised oodatud 12. aprillil Tartus toimuvale tasuta seminarile „Kuidas kaitsta oma ettevõtte intellektuaalset vara?“. Täpsema info seminaril käsitlevate teemade ja toimumise kohta leiab Tartu linna kodulehelt. Seminaril teeb ettekande ka RestMark Metida jurist Maria Silvia Martinson, kes räägib kaubamärgiomaniku õiguste kaitsest.

Täiendav ülevaade intellektuaalomandipäevaga seotud sündmustest nähtub spetsiaalselt kaardilt.

Eesti tööstusomandi objektide statistika 2017

Eesti Patendiamet avalikustas 2017. aasta tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluse ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2017. aastal oli esitatud patenditaotluste arv 41, kusjuures 4 neist esitati PCT kaudu ja 37 olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 1789 ning registrist kustutati 852 Euroopa patenti. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 55, kusjuures kõik esitati siseriiklike taotlustena.

Kokku esitati 1272 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 1055 neist Eesti isikute poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 1260-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. Aastal 2017 tegi Eesti Patendiamet 1411 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat otsust ja 1122 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 1000 ja 911.

Esitati ka 46 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 88 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: http://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2017.

 

WIPO avalikustas 2016. aasta maailma intellektuaalomandinäitajad

Detsembri alguses avalikustas Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon oma iga-aastases raportis 2016. aasta intellektuaalomandinäitajad. Esimest korda käsitleti raportis ka geograafiliste tähistega seonduvat.

Raportist nähtub muuhulgas, et 2016. aastal esitati ülemaailmselt kokku ligi 3,1 miljonit patenditaotlust, kusjuures Hiina Patendiametile laekus rohkem taotluseid kui Euroopa Patendiametile, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, ning Korea ametitele kokku. Uute taotluste koguarv ulatus 3,1 miljonini, olles 8,3% kõrgem 2015. aastal esitatud taotluste arvust.

Samuti kasvas 2016. aastal kaubamärgi- ning tööstusdisainilahenduste registreerimistaotluste arv, vastavalt 16,4% ning 10,4%. Suurim arv taotluseid esitati Hiinas, millele järgnesid kaubamärkide puhul Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, ning tööstusdisainilahenduste puhul Euroopa Liidu Intellektuaalomandiamet ja Korea.

Raport on ingliskeelsena kättesaadav siit: http://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4234&plang=EN.