Eestis muutus saadavaks kaubamärkide kiirendatud menetlus

Alates 12. oktoobrist 2020 võimaldab Eesti Patendiamet teatud kaubamärkide registreerimistaotlusi esitada kiirendatud menetluse raames. Teenuse eesmärgiks on vähendada lihtsamate kaubamärgitaotluste menetlus- ja ekspertiisiperioodi, kuivõrd Patendiamet lubab esmase registreerimisotsuse väljastada juba 3–4 nädala jooksul taotluse esitamisest.

Kiirendatud menetluse kasutamiseks peab kaubamärgitaotlus vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kaubamärk on sõnamärk, kujutismärk (sh sõnalise osaga) või ruumiline märk;
  • kaubad ja teenused tuleb valida harmoniseeritud TMclass andmebaasist ja loetelu võib sisaldada kuni 60 nimetust;
  • taotlus tuleb esitada e-süsteemi kaudu ja riigilõiv tuleb tasuda koheselt.

Samuti on oluline täheldada, et kiirendatud menetlust ei saa kohaldada kollektiivkaubamärgi ega sertifitseerimismärgi taotlustele, samuti ei tohi taotlused sisaldada prioriteedinõuet ning kujundmärkide korral ei saa esitada värvide loetelu.

Kiirendatud menetlusele ei kohaldata täiendavat riigilõivu ning olukorras, kus kiirendatud menetluse kriteeriumid ei ole täidetud, rakendub tavamenetlus.

Täiendav teave on saadaval Patendiameti kodulehel.

Patendiamet avaldas juhised patenditaotluste menetlemiseks

Eesti Patendiamet avaldas käesoleva aasta 1. septembril juhised patenditaotluste ja patentide menetlemiseks. Juhised annavad hea ülevaate Patendiameti praktikast taotluste menetlemisel, tagavad suurema õigusselguse ning aitavad patenditaotlejal ja -omanikul teha võimalikult informeeritud otsuseid.

Juhis on eestikeelsena kättesaadav Patendiameti kodulehel.

Eesti Patendiamet on taas külastajatele avatud

Alates 1. juunist 2020 naasis Eesti Patendiamet oma tavapärasesse rütmi ning on avatud ka külalistele. Amet oli eriolukorra, mis kuulutati välja käesoleva aasta märtsis tulenevalt uue koroonaviiruse puhangust, ajal üldsusele suletud. Nüüd on taas võimalik esitada taotlusi ja muid dokumente vastuvõtu kaudu, kuid soovitatakse kasutada e-kanaleid nagu alati.

On oluline täheldada, et tööstusomandi esemetega seotud menetluslike toimingute tegemises ei ole jätkuvalt erisusi, s.t uue koroonaviiruse puhanguga ei ole ette nähtud täiendavaid tähtaegade pikendamise mehhanisme ning lähtutakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist. Patendiamet on siiski lubanud läheneda kõikidele olukordadele juhtumipõhiselt.

Brexiti mõju üleliidulistele intellektuaalomandiõigustele

Tulenevalt lahkumislepingu hiljutisest ratifitseerimisest astub Ühendkuningriik 1. veebruaril 2020 Euroopa Liidust välja. Sellegipoolest jääb liidu õigus Ühendkuningriigis kehtima kuni üleminekuperioodi lõpuni, milleks on praegustel andmetel 31. detsember 2020. Sellel perioodil ei toimu muudatusi üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (nt Euroopa Liidu kaubamärk või Ühenduse disainilahendus) kehtivuse osas Ühendkuningriigis.

Üleminekuperioodi lõppedes on Ühendkuningriik kohustatud liidu registreeritud intellektuaalomandiõiguste omanikele tagama Ühendkuningriigis võrreldava õiguse, mille tekkimiseks ei ole praegustel andmetel vaja esitada täiendavat taotlust ega maksta riigilõivu. Riigisisene registreering kestab sama perioodi nagu oleks samal territooriumil kehtinud liidu registreeritud intellektuaalomandiõigus, misjärel võib taotleda ka kehtivuse pikendamist, kuid juba siseriikliku õiguse alusel.

Oluline on täheldada ka seda, et üleminekuperioodi lõppemise hetkel taotluse staadiumis olevad ehk mitteregistreeritud liidu õigused (nt Euroopa Liidu kaubamärk) saavad Ühendkuningriigi kaubamärgitaotluseks vaid siis, kui selleks esitatakse täiendav avaldus 9 kuu jooksul üleminekuperioodi lõppemisest.

Täpsem info üleminekuperioodile järgnevast õiguste kaitsest ning protseduurireeglitest saabub eeldatavasti lähikuudel. Vähemasti 31. detsembrini 2020 võivad üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste omanikud olla kindlad, et püsib praegune status quo.

Täiendav eestikeelne info on kättesaadav siin ning ingliskeelne info siin ja siin.

RestMark Metida AIPPI-l ja INTA TMAP-il

Patendibüroo RestMark Metida oli käesoleval sügisel esindatud nii AIPPI kongressil Londonis kui ka INTA TMAP-i kohtumisel Berliinis.

AIPPI (Association Internationale pour la Protection de la Propriété Intellectuelle), mille peakontor on Šveitsis, on maailma üks juhtivatest intellektuaalomandiorganisatsioonidest, mis koondab enam kui 9000 liiget 125 riigist. Kongress on AIPPI iga-aastane suurüritus, kus kohtuvad õigusküsimustega tegelevad komiteed, arutatakse aktuaalseid intellektuaalomanditeemasid ning luuakse liikmetele (ja mitteliikmetele) võimalus omavahel mõtteid vahetada.

  1. aasta AIPPI kongress toimus 15. septembrist 18. septembrini Londonis ning seal osales RestMark Metida jurist ja AIPPI liige Maria Silvia Martinson.

INTA ehk Rahvusvaheline Kaubamärgiassotsiatsioon viib igal aastal läbi TMAP-i (Trademark Administrators and Practitioners) kohtumist, mis on suunatud eelkõige kaubamärgiassistentidele. Käesoleval aastal osales kohtumisel ligikaudu 500 spetsialisti üle maailma. Kahepäevasel üritusel oli võimalus kuulata informatiivseid ettekandeid kaubamärgivaldkonnast ning omavahel kogemusi vahetada.

  1. aasta TMAP kohtumine toimus 15. septembrist 17. septembrini Berliinis ning seal osales RestMark Metida kaubamärgi- ja disainikonsultant Margit Järvik.

Balti tarbijate lemmikbrändid

Uuringufirma Kantar Emor viis käesoleva aasta aprillikuus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja Eesti, Läti ja Leedu 15-74-aastaste tarbijate lemmikbrändid. Uuringus osales igas riigis enam kui 1000 inimest, kes pidid ligi 160 kaubamärgi seast valima enda lemmikud.

Eestlaste esikolmikusse kuulusid maiustuste- ja šokolaaditootja Kalev, digimeediaplatvorm YouTube ning Rootsi päritolu pank Swedbank. Lätlaste armastatuimateks brändideks osutusid elektroonikaettevõte Samsung, Swedbank ja poekett Maxima ning leedukad pidasid parimateks sotsiaalmeediaettevõtet Facebook, Maximat ning poeketti Lidl.

Edetabelis oli märgata ka teatud kattuvusi – näiteks kuulusid kõikide riikide tarbijate esikümnesse Swedbank, Maxima, Youtube, Facebook ning tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte Google.

Täpsemad tulemused on eestikeelsena kättesaadavad Kantar Emori kodulehel.

Täna tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva

Alates 2000. aastast tähistatakse iga aasta 26. aprillil maailma intellektuaalomandipäeva, et esile tõsta intellektuaalse omandi tähtsus innovatsioonis ja loovuses, ning märgata, kuidas see omakorda meie ühiskonda ja igapäevaelu mõjutab.

2019. aasta intellektuaalomandipäeva teema on “Pürgi kullani: intellektuaalne omand ja sport”, tähistamaks intellektuaalse omandi rolli organiseeritud sporditegevuses. Nagu Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni direktor Francis Gurry välja tõi: “Intellektuaalomandiõigused on spordi globaalse ekosüsteemi ja kõikide majanduslike suhete, mis võimaldavad spordi toimimist, südames.”

Nn spordi ekosüsteemis leiavad enda koha erinevad intellektuaalomanditüübid: uuenduslikud tehnilised lahendused patentide ja kasulike mudelite kujul, või kaubamärgi- ja disainiõigused, mis on aluseks brändikultuurile, aidates kasvatada lojaalsust tarbijate seas ning luues märkimisväärset majanduslikku väärtust.

Intellektuaalne omand on tõepoolest kõikjal meie ümber. Millal veel sellele erilist tähelepanu pöörata, kui mitte maailma intellektuaalomandipäeval? Loe edasi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni kodulehelt.

Muudatused kaubamärgi õiguskaitse valdkonnas

Käesoleval aastal jõustuvad seaduseelnõud, mis toovad kaasa olulisi muudatusi kehtivas kaubamärkide õiguskaitse regulatsioonis. Muudatuste tulemusel lihtsustub ning kiireneb eelkõige kaubamärgi registreerimine ning lisaks tekib võimalus hakata registreerima ka täiesti uut liiki kaubamärke. Kehtivat kaubamärgiõigust ajakohastatakse Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2015/2436 ülevõtmise tulemusena.

Muudatused ekspertiisis ja apellatsioonikomisjoni töös

Üks olulisemaid muudatusi ootab ees kaubamärgi registreerimise ekspertiisi, kus Patendiamet edaspidi ei tee enam kaubamärgiseaduse §-s 10 sätestatud suhteliste õiguskaitset välistavate aluste kontrolli. See tähendab, et Patendiametil ei ole edaspidi kohustust jälgida, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk rikub mõnda varasemat õigust. Seega tuleb kaubamärgiomanikul endal jälgida hilisemaid kaubamärgitaotlusi, et oma õigusi kaitsta, ning vajadusel hilisemate identsete või eksitavalt sarnaste kaubamärkide registreerimist vaidlustada. Sarnast süsteemi on kasutatud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ametis üle 20 aasta.

Varasemate kaubamärkide omanikel säilib võimalus enda õiguste kaitseks vaidlustada hilisemaid kaubamärgitaotlusi tööstusomandi appelatsioonikomisjonis (TOAK), mille töökorralduses on samuti tulemas muudatusi. Nii näiteks hakkab vaidluste lahendamisele eelnema nn kokkuleppeperiood ja otsust on võimalik teha ka kiirendatud menetluse korras. Viimane tuleb kõne alla eelkõige sel juhul, kui hilisema kaubamärgi registreerijal puudub soov või huvi vaidlustusele vastu vaielda või üldse osaleda vaidlusmenetluses (sarnane tagaseljaotsusele).

Muutub kaubamärgiregistreeringu kehtivuse arvutamine

Eestis kehtib kaubamärgiregistreering 10 aastat. Kuid kui siiani on seda 10 aastat arvestatud alates kaubamärgi registreerimise kuupäevast, siis pärast seadusemuudatuse jõustumist arvestatakse seda alates kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Nimetatud muudatus puudutab neid kaubamärke, mille registreerimistaotlus esitatakse pärast 01.04.2019, sest registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.

Patendivoliniku esindusõiguse eeldamine

Üks oluline muudatus puudutab patendivolinike suhtlust Patendiameti ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoniga. Nimelt, edaspidi patendivoliniku esindusõigust erinevate toimingute tegemisel Patendiametis ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis üldjuhul eeldatakse ehk patendivolinikud ei pea enam esitama originaalvolikirju. Selline muudatus kiirendab kahtlemata menetlust ning on senise korra kõrval märkimisväärselt keskkonnasõbralikum, kuna annab võimaluse hoida kokku pidevalt ametisse saadetavate dokumentide paberihulka (seda eelkõige välismaiste taotlejate osas).

Veel teisigi muudatusi

Lisaks nimetatud muudatustele hakkavad seni paberkujul väljastatud kaubamärgi registreerimistunnistused olema üksnes elektroonilisel kujul ning jääb ära kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv 45 EUR (taotluse esitamise ning muude toimingutega seotud riigilõivude osas muudatusi ei ole). Seadusemuudatuste tagajärjel tekib kõikidele võimalus registreerida ka uut liiki kaubamärke: nii heli kui helita videofailina esitatavaid multimeedia- ning liikumismärke.

Seadusemuudatuste ning nende seletuskirjadega on võimalus tutvuda täpsemalt Riigikogu kodulehel.

link 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b95a33ca-6f0c-4f4a-8824-ce9615e7c6e9/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusomandi%20%C3%B5iguskorralduse%20aluste%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus.

link 2: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8198184d-7a00-4d4b-8dee-21fcd823f394/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusdisaini%20kaitse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus

 

Loomisel on Patendivolinike Koda

01.11.2018 jõustus seadusemuudatus, millega muuhulgas nähti ette Patendivolinike Koja moodustamine. Patendivolinike koda on kohustuslik kutseühendus, millele lähevad Justiitsministeeriumilt üle patendivolinike kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamise korraldamine ning kantselei iseloomuga ülesanded, näiteks statistika kogumine ja avaldamine. Hetkel on riiklikus patendivolinike registris 65 patendivolinikku. Vastavalt seadusemuudatusele saab patendivolinikuna edaspidi tegutseda üksnes Koja liige.

 

Eesti kohtusüsteem Euroopa üks tõhusamaid

Euroopa Komisjon koostab iga-aastaselt võrdlustabeli EU Justice Scoreboard, milles järjestatakse Euroopa Liidu liikmesriigid kohtusüsteemi sõltumatust, tõhusust ja kvaliteeti illustreerivate näitajate põhjal.

Uusima väljaande kohaselt on Eesti kohtusüsteem Euroopa 2016. aasta andmete põhjal üks tõhusamaid. Nimelt on Eesti kõrgel kohal tsiviil- ja haldusõiguse kaasuste lahendamise kiiruse poolest esimeses kohtuastmes.

Muuhulgas sai Eesti maksimumtulemuse digitaalse suhtluse võimaldamises kohtutega (sh nõuete esitamiseks, menetluskäigu jälgimiseks, kohtuotsuse edastamiseks) ning sotsiaalmeedia kasutamises kohtute töö kommunikeerimiseks.

Keskmisest madalama tulemuse pälvis Eesti kohtusüsteemi rahastamise eest ning kohtunike ja advokaatide suhtarvu poolest võrdluses elanikkonnaga.

Võrdlustabel on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.