Euroopa Komisjoni seisukohavõtt Brexitist mõjutatud intellektuaalomandiõiguste kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. septembril dokumendi, milles on välja toodud Komisjoni seisukohad seoses Euroopa Liidus kehtivate intellektuaalomandiõigustega, mis võivad olla mõjutatud Brexitist. Nagu ka seisukohavõtus välja toodud, on Suurbritannia peatse lahkumisega Euroopa Liidust kerkinud üles küsimused nii kehtivate intellektuaalomandiõiguste territoriaalse ulatuse ja ammendumise kui ka hetkel veel taotluse staadiumis olevate õiguste edasise saatuse kohta.

Komisjon on dokumendis välja toonud, et lahkumislepinguga tuleks üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (näiteks Euroopa Liidu kaubamärk) kontekstis kindlustada muuhulgas alljärgnev:

  • liidu õiguse alusel juba kehtivate õiguste jõussejäämine Suurbritannias ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust;
  • taotlustega seotud protseduurilised õigused (näiteks prioriteet) ei lähe kaduma, kui taotletakse analoogset õigust Suurbritannias;
  • lahkumispäevale eelnev õiguste ammendumine ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest, s.t. enne lahkumispäeva liidu kontekstis ammendunud õigused jäävad ammendunuks peale lahkumispäeva ka Suurbritannias.

Seisukohtades on täiendavalt selgitatud, et juba kehtivate üleliiduliste õiguste tunnustamine Suurbritannias peaks toimuma automaatselt ning see ei tohiks õiguste omanikele kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti peab enne lahkumispäeva sisse antud taotluste omanikel olema võimalus prioriteedikuupäeva kasutamiseks, kui nad taotlevad Suurbritannias samaväärset õigust. Seejuures ei ole erinevalt juba kehtivatest õigustest taotluste puhul märksõnadena välja toodud automaatsust ega kulutuste ärahoidmist.

Komisjoni värskelt avalikustatud seisukohad on nurgakiviks Suurbritanniaga lahkumisläbirääkimiste pidamisel.

Komisjoni seisukohavõtt on inglisekeelse terviktekstina kättesaadav siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/position-paper-transmitted-eu27-intellectual-property-rights-including-geographical-indications_en.

Euroopa Komisjoni seisukohavõtt Brexitist mõjutatud intellektuaalomandiõiguste kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. septembril dokumendi, milles on välja toodud Komisjoni seisukohad seoses Euroopa Liidus kehtivate intellektuaalomandiõigustega, mis võivad olla mõjutatud Brexitist. Nagu ka seisukohavõtus välja toodud, on Suurbritannia peatse lahkumisega Euroopa Liidust kerkinud üles küsimused nii kehtivate intellektuaalomandiõiguste territoriaalse ulatuse ja ammendumise kui ka hetkel veel taotluse staadiumis olevate õiguste edasise saatuse kohta.

Komisjon on dokumendis välja toonud, et lahkumislepinguga tuleks üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste (näiteks Euroopa Liidu kaubamärk) kontekstis kindlustada muuhulgas alljärgnev:

  • liidu õiguse alusel juba kehtivate õiguste jõussejäämine Suurbritannias ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust;
  • taotlustega seotud protseduurilised õigused (näiteks prioriteet) ei lähe kaduma, kui taotletakse analoogset õigust Suurbritannias;
  • lahkumispäevale eelnev õiguste ammendumine ei ole mõjutatud Suurbritannia lahkumisest, s.t. enne lahkumispäeva liidu kontekstis ammendunud õigused jäävad ammendunuks peale lahkumispäeva ka Suurbritannias.

Seisukohtades on täiendavalt selgitatud, et juba kehtivate üleliiduliste õiguste tunnustamine Suurbritannias peaks toimuma automaatselt ning see ei tohiks õiguste omanikele kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti peab enne lahkumispäeva sisse antud taotluste omanikel olema võimalus prioriteedikuupäeva kasutamiseks, kui nad taotlevad Suurbritannias samaväärset õigust. Seejuures ei ole erinevalt juba kehtivatest õigustest taotluste puhul märksõnadena välja toodud automaatsust ega kulutuste ärahoidmist.

Komisjoni värskelt avalikustatud seisukohad on nurgakiviks Suurbritanniaga lahkumisläbirääkimiste pidamisel.

Komisjoni seisukohavõtt on ingliskeelse terviktekstina kättesaadav siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/position-paper-transmitted-eu27-intellectual-property-rights-including-geographical-indications_en.

Riigikogu võttis vastu ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimise seaduse

Riigikogu võttis 8. juunil vastu ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Eesti kirjutas ühtset patendikohut käsitlevale lepingule alla 19. veebruaril 2013 ning piirkondliku talituse asutamise kokkuleppele 4. märtsil 2014. Ratifitseerimise seadus jõustub 26. juunil 2017.

Ühtse mõjuga patendi regulatsiooni rakendamiseks on vajalik, et UPC lepingu ratifitseeriksid vähemalt 13 liikmesriiki, sealhulgas Prantsusmaa (ratifitseeris 14. märtsil 2014), Saksamaa ja Ühendkuningriik. Praeguseks on lepingu ratifitseerinud 12 liikmesriiki, mistõttu seisab regulatsiooni rakendamine üksnes Saksamaa ja Ühendkuningriigi taga.

Euroopa Komisjoni veebileht UPCA ratifitseerimise kohta on kättesaadav siit: https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/agreements-conventions/agreement/?aid=2013001.

 

Eesti Patendiamet avaldas aastaraamatu 2016

3.mail ilmus Patendiameti poolt väljaantav aastaraamat 2016, mis kätkeb endas erinevaid statistilisi andmeid intellektuaalomandi objektide kohta ning samuti suurimaid muutuseid, mis on aset leidnud viimase aasta jooksul.

Patendiameti peadirektor Margus Viher tõi eessõnas välja, et 2016 oli ameti jaoks suur muudatuste aasta. Muuhulgas vahetati välja 20 aastat toiminud infosüsteem kaubamärgi- ja tööstusdisainilahenduste taotluste menetlemiseks ning kaasajastati ka Patendiameti andmebaaside infotehnoloogilisi lahendusi. Järgmiseks suureks sammuks on täielik üleminek e-toimikule lähiaastatel.

Üheks oluliseks fookuseks oli rahvusvahelise koostöö edendamine erinevate organisatsioonide ning teiste riikide patendiametitega, näiteks osaleti aktiivselt kommunikatsioonivõrgus CoConet. Samuti toimub menetluspraktikate ühtlustamine 2016. aasta märtsis uue nime saanud EUIPO-ga (Euroopa Intellektuaalomandi Amet, varasemalt Siseturu Ühtlustamise Amet).

Kuigi Patendiameti sisemised ümberkorraldused olid 2016. aastal ulatuslikud (kunagise 82 ametikoha asemel on 65 teenistuskohta), oli Patendiameti töö peadirektori sõnul viljakas. Seda näitlikustab muuhulgas asjaolu, et riigieelarvesse laekus ameti tegevusest ligi miljon eurot puhastulu.

Tutvu aastaraamatuga lähemalt siin: http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/aasta2016.pdf.

Avaldati nutitelefonide tööstusharu puudutav raport

Käesoleva aasta veebruarikuu viimasel päeval avaldati Intellektuaalomandiga Seotud Õigusrikkumiste Euroopa Vaatluskeskuse poolt uuringuraport, mis käsitleb nutitelefonide sektoris rikutavate intellektuaalomandiõiguste majanduslikke mõjusid.

Koos Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga väljatöötatud raportist selgub muuhulgas, et legitiimsete tööstusharude poolt 2015. aastal müüdav nutitelefonide hulk ülemaailmselt oli tulenevalt võltsitud kauba kättesaadavusest turul 184 miljoni ühiku võrra väiksem. Hinnanguliselt jäi seega toimumata 45.3 miljardi ulatuses legitiimseid tehinguid, mis moodustas 12,9% kogu müügist.

Raportist nähtub ka see, et 2015. aastal müüdi kokku 1,3 miljardit nutitelefoni ehk iga kuues inimene maailmas soetas endale uue telefoni. Ühe telefoni keskmiseks hinnaks oli 275 eurot.

Eestikeelne kokkuvõte raportist on kättesaadav siin: https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/resources/research-and-studies/ip_infringement/study11/smartphone_sector_summary_et.pdf.

A new redaction of the Nice Classification

On the 1st of January 2017, the newest redaction of the Nice Classification will enter into force. The 11th redaction must be therefore taken into account for all trade mark applications filed from that date.

The Classification is updated in every 5 years – this time, the wordings of 15 Class headings and hundreds of terms have been changed, also over 300 new terms have been added. Several goods and services have been relocated to another Class, one of the reasons being to separate medicinal and non-medicinal goods in Classes 3 and 5.

Further information is accessible here: https://www3.wipo.int/nef/public/nice/en/project/1481/NC017.

Nizza klassifikatsiooni uus redaktsioon

1.jaanuaril 2017.a. hakkab kehtima kaubamärgiõiguses kasutatava Nizza klassifikatsiooni uus, 11. redaktsioon. Seega tuleb alates 1. jaanuarist Patendiametile esitatavate kaubamärgitaotluste puhul lähtuda juba uuest redaktsioonist.

Nizza klassifikatsiooni uuendatakse suuremahuliselt iga viie aasta järel, sel korral on muudetud 15 klassipäise ja mitmesaja termini sõnastust ning lisatud üle 300 uue termini. Samuti on mitmed kaubad ja teenused on üle viidud ühest klassist teise, muuhulgas ravitoimega ja ravitoimeta kaupade eristamiseks klassides 3 ja 5.

Täpsem info on kättesaadav siit: https://www3.wipo.int/nef/public/nice/en/project/1481/NC017.

Uus EL uuring kinnitas intellektuaalomandi olulisust

25. oktoobril 2016.a. avaldati juba kolmas uuringuraport Intellektuaalomandiga Seotud Õigusrikkumiste Euroopa Vaatluskeskuse ja Euroopa Patendiameti poolt, mis käsitleb sel korral intellektuaalomandi (IP) õiguse mahukate tööstuste majanduslikku sooritust Euroopa Liidus.

Uuringu eesmärgiks oli kaasajastatult hinnata panust, mille annavad Euroopa Liidu majandustele ühiselt tööstused, kes kasutavad intensiivselt erinevaid IP õiguseid. Uuringutulemused näitavad, et erinevad IP õigused on majanduslikult kasulikud ning võrreldes samalaadse 2013. aastal läbiviidud uuringuga on täheldada, et tööstused, kes kasutavad intensiivselt IP õiguseid, on kriisiperioodil paremini hakkama saanud.

Muuhulgas selgub raportist, et 38% kõikidest töökohtadest Euroopa Liidus on otseselt või kaudselt omistatavad IP õiguste mahukatele tööstustele. Seejuures maksavad eelnimetatud tööstused ka silmnähtavalt kõrgemat palka (46% võrra). 42% sisemajanduse kogutoodangust Euroopa Liidus on seotud IP õiguste mahukate tööstuste tegevusega, samuti moodustab nende tööstuste väliskaubanduse panus 90% kogu Euroopa Liidu väliskaubandusest.

Raport on inglise keeles kättesaadav siit.

Võltsitud ravimite mõju ulatub üksikisikust kaugemale

29. septembril ilmus intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse (The European Observatory on Infringements of Intellectual Property Rights) raport, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud majandusliku kahju suurust farmaatsiatööstuses.

Raporti aluseks olevas uurimuses vaadeldi võltsitud ravimite majanduslikku mõju Euroopa Liidu turul ning selle laiemaid mõjusid tööstusele, haldussüsteemile ja ühiskonnale tervikuna.

Muuhulgas leidis vaatluskeskus, et võltsitud ravimite tõttu kaotab sektor 4,4% oma iga-aastasest müügist, sealjuures jääb ettevõtetel tuluna saamata 10,2 miljardit eurot ja valitsustel 1,7 miljardit eurot maksude ning sotsiaaltoetustena. Otseselt ravimitööstusega seotud töökohti kaob umbes 37 700 igal aastal; lisades sinna kaudselt seotud töökohtade hulga, on numbriks tervelt 90 900.

Täiendav informatsioon ja raport on inglise keeles kättesaadavad siit: https://euipo.europa.eu/ohimportal/en/web/observatory/ipr-infringement-pharmaceutical-sector.

Eesti otsib leiutajat!

Eesti Teadusagentuur kuulutas välja õpilasleiutajate riikliku konkursi, mille raames otsitakse 6–12 aastaseid leiutajaid, kelle tegemistest filmitakse dokumentaalsed lühiportreed Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raames.

Käesoleval aastal oodatakse konkursile leiutisi, mis aitavad elu paremaks muuta ja lahendavad kellegi igapäevaelu probleeme. Eesti Teadusagentuuri kohaselt on konkursi eesmärgiks väärtustada teadustegevust ning innovatsiooni ja stimuleerida õpilaste aktiivsust neis valdkondades.

Leiutisi hinnatakse kolmes vanuserühmas ning kuigi lahenduselt ei oodata vähemalt nooremates vanuserühmades reaalset teostatavust, peab leiutis siiski olema uudne ja lahendama mingi probleemi.

Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016. Vaata konkursitingimusi lähemalt siit: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilasleiutajate-konkurss/.