Euroopa Liidus viidi läbi uuring väikese ja keskmise suurusega ettevõtete IP õiguste kohta

 

Käesoleval aastal viis värskelt nime muutnud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (endine Siseturu Ühtlustamise Amet) läbi uuringu The Intellectual property SME Scoreboard 2016, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui suurel määral kasutavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted enda intellektuaalomandiõiguseid. Tänu Euroopa intellektuaalomandiõiguste 2015. aasta raportile oli juba varasemast teada, et suured ettevõtted registreerivad enda IP õiguseid neli korda suurema tõenäosusega kui SME-d. Seetõttu oli uuring samuti suunatud küsimusele, miks see täpsemalt nii on.

Põhjused, miks SME-d enda IP õigused tihtipeale kaitseta jätavad, peituvad informatsiooni ja/või teadmiste puudumises, keerulistes ja kallites registreerimisprotseduurides ning keerulistes ja kallites kohtukaasustes rikkumise korral.

Küll aga on IP õiguste kaitsmine SME-de arvates oluline eelkõige selleks, et:

  • ennetada kaubamärgi või muu õiguse kopeerimist;
  • saada õiguskindlust;
  • suurendada ettevõtte väärtust ja parandada oma imagot.

Seejuures hindasid SME-d IP õiguste kaitsmist hiljem enda äritegevuse suhtes üldjuhul väga positiivseks (13%) või positiivseks (47%), üksnes 36% leidis, et see ei mõjutanud nende äritegevust. Seetõttu asus 60% SME-dest seisukohale, et tegemist oli kindlasti väärt investeeringuga.

Uuringuraport on kättesaadav siit.

 

Täna tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandipäeva!

Igal aastal tähistatakse 26. aprillil ülemaailmset intellektuaalomandipäeva, mille eesmärgiks on tuua intellektuaalomandiga seonduvad teemad laiema avalikkuseni ning näidata intellektuaalomandi tähtsust innovatsiooni toimimisele. Igal aastal on intellektuaalomandipäev pühendatud erinevale teemale – sellel aastal on digitaalsele loomingulisusele.

Patendiamet tähistab intellektuaalomandipäeva seminariga.

Ülemaailmset intellektuaalomandipäeva tähistatakse alates 2000. aastast, mil Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) liikmesriigid otsustasid pühendada päeva intellektuaalomandi teemadele rahvusvahelisel tasandil ning 26. aprill kui WIPO konventsiooni jõustumise kuupäev 1970. aastal tundus selleks ideaalne valik.

Eesti Patendiamet avaldas Patendiameti aastaraamatu 2015

14. aprillil ilmus Patendiameti poolt väljaantav aastaraamat 2015, mis kätkeb endas erinevaid statistilisi andmeid intellektuaalomandi objektide kohta ning samuti suurimaid struktuurilisi ja metoodilisi muutuseid, mis on aset leidnud viimase aasta jooksul. Lisaks sellele sisaldub aastaraamatus informatsioon erinevate Patendiameti poolt väljaantavate publikatsioonide kohta ning ka edasiste eesmärkide kohta 2016. aastaks.

Patendiameti peadirektor tõi muuhulgas enda eessõnas välja, et 2015. aastal vähenes kõikide intellektuaalomandi objektide ekspertiisile kuluv aeg. Näiteks kestab kaubamärgi registreerimistaotluse ekspertiis keskmiselt 8,5 kuud ning patentide puhul on kestuseks umbes 2 aastat. Toimunud muudatus on kindlasti seotud ka asjaoluga, et 2015. aastal oli Patendiameti üheks eesmärgiks tööstusomandi eseme kaitse taotlemise e-teenuste arendamine ja menetluse tarkvara nüüdisajastamine.

2016. aastal jätkab Patendiamet juba uue sisestruktuuriga. Vähenenud on juhtimistasandite ja struktuuriüksuste ning ametikohtade arv. Üheks põhjuseks on soov teha Patendiametist kompetentsikeskus, kus töötavad spetsialistid, kes saavad enda töö eest väärilist tasu.

Loe aastaraamatut siit: http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/aasta2015.pdf

Innovatsiooni ja intellektuaalse omandi kaitsmise temaatika arvamusfestivalil

Paides 14.-15.augustil toimuval arvamusfestivalil tuleb muuhulgas arutlusele innovatsioon ja intellektuaalomandi kaitsmine ettevõtluses. Tõdetakse, et tänapäeval moodustab ettevõtte intellektuaalne omand üha suurema osa selle väärtusest. Samas aga pööratakse ettevõtte kaubamärgi, leiutise, disainilahenduse või loomingu kaitsmisele tähelepanu pahatihti alles siis, kui see on lootusetult hilinenud.

Arvamusfestivali esimesel päeval kell 12.00 toimuvast arutelust võtavad kõnelejatena osa Eesti Patendiameti peadirektor Margus Viher ning Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiasiirde juht Krista Tuulik.

Konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age” Tallinnas

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 4.-6. septembrini konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age”, kus Patendibüroost RestMark Metida osales jurist Maria Silvia Martinson. Koostöös Oxfordi Ülikooliga korraldatud konverentsi iseloom oli interdistsiplinaarne, hõlmates IT valdkonda, õigusteadust, rahvusvahelisi suhteid ning riigiga seotud korralduslikke küsimusi.

Peakorraldaja, Oxfordi Ülikooli õppejõu Lucas Kello sõnul oli konverentsi peamiseks eesmärgiks algatada arutelu küberkaitsega seotud teemadel ning juhtida üldsuse tähelepanu asjaolule, et nii küberkaitsega seonduv õiguslik raamistik kui ka ministeeriumide pädevused ja tegutsemisprotokollid on viimastel aastatel toimunud arengutest hoolimata ebaselged ning puudub konsensus. Selle tulemusena valitseb rahvusvahelisel tasandil segadus ning võimetus kriisiolukorras efektiivselt tegutseda.

Konverentsi viimasel päeval toimus simulatsioon, mis näitlikustas elavalt eeltoodud problemaatikat. Oxfordi Ülikoolil on ka tulevikus plaanis korraldada küberkaitse teemalisi üritusi koostöös Eesti kõrgkoolidega.

OHIM nimetatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiks

Alates 23.märtsist 2016.a. on senise Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM`i) nimi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Samuti muutub senine ühenduse kaubamärk (CTM) Euroopa Liidu kaubamärgiks.

Muutuvad ka ametile makstavad lõivud.

Kuidas saada tagasi kaaperdatud domeeninimi?

Domeeninimi

Domeeninimede kaaperdamine ei ole midagi uut – nii väikesed kui suured ettevõtted on aastaid võidelnud küberskvottijate vastu.

Küberskvottijad on isikud, kes registreerivad, müüvad või kasutavad domeeninime eesmärgiga lõigata kasu kellegi teise varasemast õigusest, milleks on enamasti kaubamärk. Kuivõrd domeeninimede registreerimise protseduur on üksnes formaalne ning toimub “first come, first served” põhimõttel, on pahatahtlikel isikutel sellest lihtne kasu lõigata.

Nii võidakse ka teie varasem ärinimi või kaubamärk kellegi teise poolt domeeninimena ära napsata ning selle tagasisaamine võib osutuda oodatust kulukamaks. Ilmselt kõige kallimaks meetodiks on kohtusse pöördumine, ehkki võidu korral on võimalik, et suur osa kulutatud summadest hüvitatakse.

Seejuures lihtsamad meetodid on vastavalt domeeni tüübile (gTLD või ccTLD) kas UDRP alusel vaidlusi lahendava organi poole pöördumine või taotluse esitamine siseriiklikusse organisse nagu Domeenivaidluste Komisjon.

Selleks, et astuda oma domeeninime kaitseks õigeid samme, vaata Patendibüroo RestMark Metida juristi Maria Silvia Martinsoni vastavat artiklit:

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/22/kuberskvottija-tuvastamine

Ettevaatust petu- ja libaarvete saatjatega

libaarve-iptsTaas on aktiviseerunud petu- ehk libaarvete saatjad. Niinimetatud libaarveid saadetakse paljudele kaubamärgi- ja patendiomanikele enamasti posti teel. Libaarved on vormistatud nii, et need võimalikult sarnaneksid intellektuaalomandiga seotud Euroopa Liidu või rahvusvaheliste büroode ametlikele dokumentidele ja neil kasutatakse reaalsete kaubamärkide, patentide avalikes andmebaasides olevaid andmeid (kaubamärgi reproduktsioon, taotluse number, esitamise kuupäev jms).

Selliste arvetega on levinud fiktiivse organisatsiooni nimel justkui intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ametlike lõivude küsimine.

Oluline on siinkohal täheldada, et arvete lõpus seisab tihtipeale väikeses formaadis hoiatus, kus juhitakse arve saaja tähelepanu sellele, et tegemist ei ole ametliku asutuse arvega ning arve tasumise kohustust arve saajal ei lasu. Sellegipoolest neid arveid ikkagi vahel tasutakse (ehkki selle kohta puudub täpne statistika).

Igal juhul on selliste arvete saatmise näol tegemist kaubamärgi- ja patendiomanike tahtliku eksitamisega, mille eesmärgiks on kasu lõigata inimeste vähesest teadlikkusest ja tähelepanematusest. Rõhutame, et Eesti Patendiamet ja OHIM (Euroopa Ühenduse kaubamärkide registreerimisega tegelev Euroopa Siseturu Ühtlustamise Amet) ei saada taotlejatele mingeid arveid, kuid kahtluse korral soovitame alati konsulteerida oma patendivolinikuga.

Libaarveid on väga erinevates variatsioonides ja erinevate kujundustega. Ühte levinud näidet libaarvest näeb siit:

http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/libaarve-ipts.pdf

Alates 01.01.2016 on kasutusel Nizza klassifikatsiooni uus versioon

patentlogo3Kaubamärgiõiguses kaupade ja teenuste klassifitseerimisel kasutataval Nizza klassifikatsioonil jõustus 01.01.2016 uus versioon.

Nizza klassifikatsiooni täiendatakse iga-aastaselt, kui sinna viiakse sisse uusi kaupu ja teenuseid. Seekordse muudatusega on korrigeeritud aga ka mitme klassipäise sõnastust.

Nizza klassifikatsiooni 10.redaktsiooni 2016.aasta versiooniga on võimalik lähemalt tutvuda Patendiameti veebilehel (www.epa.ee) kaubamärkide rubriigis.