Konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age” Tallinnas

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 4.-6. septembrini konverents “Government, Security and Conflict in the Cyber Age”, kus Patendibüroost RestMark Metida osales jurist Maria Silvia Martinson. Koostöös Oxfordi Ülikooliga korraldatud konverentsi iseloom oli interdistsiplinaarne, hõlmates IT valdkonda, õigusteadust, rahvusvahelisi suhteid ning riigiga seotud korralduslikke küsimusi.

Peakorraldaja, Oxfordi Ülikooli õppejõu Lucas Kello sõnul oli konverentsi peamiseks eesmärgiks algatada arutelu küberkaitsega seotud teemadel ning juhtida üldsuse tähelepanu asjaolule, et nii küberkaitsega seonduv õiguslik raamistik kui ka ministeeriumide pädevused ja tegutsemisprotokollid on viimastel aastatel toimunud arengutest hoolimata ebaselged ning puudub konsensus. Selle tulemusena valitseb rahvusvahelisel tasandil segadus ning võimetus kriisiolukorras efektiivselt tegutseda.

Konverentsi viimasel päeval toimus simulatsioon, mis näitlikustas elavalt eeltoodud problemaatikat. Oxfordi Ülikoolil on ka tulevikus plaanis korraldada küberkaitse teemalisi üritusi koostöös Eesti kõrgkoolidega.

OHIM nimetatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiks

Alates 23.märtsist 2016.a. on senise Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM`i) nimi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Samuti muutub senine ühenduse kaubamärk (CTM) Euroopa Liidu kaubamärgiks.

Muutuvad ka ametile makstavad lõivud.

Kuidas saada tagasi kaaperdatud domeeninimi?

Domeeninimi

Domeeninimede kaaperdamine ei ole midagi uut – nii väikesed kui suured ettevõtted on aastaid võidelnud küberskvottijate vastu.

Küberskvottijad on isikud, kes registreerivad, müüvad või kasutavad domeeninime eesmärgiga lõigata kasu kellegi teise varasemast õigusest, milleks on enamasti kaubamärk. Kuivõrd domeeninimede registreerimise protseduur on üksnes formaalne ning toimub “first come, first served” põhimõttel, on pahatahtlikel isikutel sellest lihtne kasu lõigata.

Nii võidakse ka teie varasem ärinimi või kaubamärk kellegi teise poolt domeeninimena ära napsata ning selle tagasisaamine võib osutuda oodatust kulukamaks. Ilmselt kõige kallimaks meetodiks on kohtusse pöördumine, ehkki võidu korral on võimalik, et suur osa kulutatud summadest hüvitatakse.

Seejuures lihtsamad meetodid on vastavalt domeeni tüübile (gTLD või ccTLD) kas UDRP alusel vaidlusi lahendava organi poole pöördumine või taotluse esitamine siseriiklikusse organisse nagu Domeenivaidluste Komisjon.

Selleks, et astuda oma domeeninime kaitseks õigeid samme, vaata Patendibüroo RestMark Metida juristi Maria Silvia Martinsoni vastavat artiklit:

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/22/kuberskvottija-tuvastamine

Ettevaatust petu- ja libaarvete saatjatega

libaarve-iptsTaas on aktiviseerunud petu- ehk libaarvete saatjad. Niinimetatud libaarveid saadetakse paljudele kaubamärgi- ja patendiomanikele enamasti posti teel. Libaarved on vormistatud nii, et need võimalikult sarnaneksid intellektuaalomandiga seotud Euroopa Liidu või rahvusvaheliste büroode ametlikele dokumentidele ja neil kasutatakse reaalsete kaubamärkide, patentide avalikes andmebaasides olevaid andmeid (kaubamärgi reproduktsioon, taotluse number, esitamise kuupäev jms).

Selliste arvetega on levinud fiktiivse organisatsiooni nimel justkui intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ametlike lõivude küsimine.

Oluline on siinkohal täheldada, et arvete lõpus seisab tihtipeale väikeses formaadis hoiatus, kus juhitakse arve saaja tähelepanu sellele, et tegemist ei ole ametliku asutuse arvega ning arve tasumise kohustust arve saajal ei lasu. Sellegipoolest neid arveid ikkagi vahel tasutakse (ehkki selle kohta puudub täpne statistika).

Igal juhul on selliste arvete saatmise näol tegemist kaubamärgi- ja patendiomanike tahtliku eksitamisega, mille eesmärgiks on kasu lõigata inimeste vähesest teadlikkusest ja tähelepanematusest. Rõhutame, et Eesti Patendiamet ja OHIM (Euroopa Ühenduse kaubamärkide registreerimisega tegelev Euroopa Siseturu Ühtlustamise Amet) ei saada taotlejatele mingeid arveid, kuid kahtluse korral soovitame alati konsulteerida oma patendivolinikuga.

Libaarveid on väga erinevates variatsioonides ja erinevate kujundustega. Ühte levinud näidet libaarvest näeb siit:

http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/libaarve-ipts.pdf

Alates 01.01.2016 on kasutusel Nizza klassifikatsiooni uus versioon

patentlogo3Kaubamärgiõiguses kaupade ja teenuste klassifitseerimisel kasutataval Nizza klassifikatsioonil jõustus 01.01.2016 uus versioon.

Nizza klassifikatsiooni täiendatakse iga-aastaselt, kui sinna viiakse sisse uusi kaupu ja teenuseid. Seekordse muudatusega on korrigeeritud aga ka mitme klassipäise sõnastust.

Nizza klassifikatsiooni 10.redaktsiooni 2016.aasta versiooniga on võimalik lähemalt tutvuda Patendiameti veebilehel (www.epa.ee) kaubamärkide rubriigis.